Kaisu Kansases

Ja nüüd ma olen siin…
U, S & As

Nitty Gritty DIRT DASH ehk 5km mudast jooksu

Nonii, laupäeval jõudis kätte päev, mida olin juba sügisest saati oodanud - toimus Nitty Gritty Dirt Dash. Mäletate, sügisel käisin värvide jooksul, kus visati 5km jooksul mitu korda värvipulbrit jooksjatele peale ja tulemus oli selline:

image

Nüüd oli aga tulemus teine:

image

Vot, ja nüüd lähemalt sellest, kuidas mina ja teised umbes 150 jooksjat nii mudaseks saime.

Kõigepealt, hommikul, ärkasime kell 7, et minna Camp Alexanderisse appi võistlust ette valmistama. Vabatahtlike särgid seljas:image

Joonistasime kriitidega märke ja silte ja juhiseid maha ja aitasime registreerimise juures.

image

image

image

Ja siis, kella 11ks särgivahetus ja stardipaika valmis! Rajale ei lastud  inimesi mitte karjas korraga, vaid iga 5 minuti tagant u 10 inimese kaupa. Et lõbusam oleks, läksime oma kambaga koos (pildilolijad + Alex ja Ryan ja Ryani tüdruk).image

Nägite, siin olime veel ilusad valged :)

image

Jah, rada on 5km pikk (kuigi tundus kõvasti pikem ja aega kulus ka tee peal olevate takistuste tõttu vast äkki sinna 50 minuti kanti või rohkemgi). “Võistlus” polegi tegelikult võistlus teistega, sest aega ei võeta ning esikohta ei auhinnata - pigem on see võistlus iseendaga. Kas sa suudad kõik takistused ületada? Kas sa pead vastu 5km muda ja vett ja traataedu ja suuri palke, millest pead üle end vinnama või sa annad alla?!

Ei ole mingit nalja!

5 km jooksul tuli ületada kümmekond erinevat takistust:

  • suured veoauto rehvid, millest pidi liiva peal läbi ronima
  • u 20 naba kõrgust palki, millest pidi end üle upitama. Pikajalgsena oli mul ilmselgelt suur eelis ;)

image

  • köiega mööda mudaseid kraavinõlvu allalaskumised
  • veel rehve

image

  • traataia all (mudaloikude sees) roomamine
  • mäest rehvide peal üles jooksmine

image

  • jõe ületamine - ma kukkusin alles lõpus vette, aga Nizom rääkis, kui naljakas neil oli seal punktis jälgida, kuidas pooled tüdrukud kukkusid pea ees külma järvevette :D Brrrrrr. Vähemalt nad said korrakski end puhtaks :)

image

  • huuh, kõige raskem takistus - kõigepealt võrkaed (pildil), millest pidi üle ronima, siis u 20 meetrit traataia all muda sees roomamist nii et vahepeal oli lausa mudas ujumise tunne. Ja seejärel, tõuse püsti ja roni jälle üle aia. Aga seekord oli üle aia ronida juba palju keerulisem, sest esiteks keha oli üleni ju mudane sellest roomamisest ning aed eelmistest “sõdalastest” veel ligane. 

image

  • vana koolibussi alla kaevatud mudatunnel

image

image

  • Vetikatetiigi ületamine

image

image

Sealgi käis muudkui “sulps” ja “sulps”:

image

Aga kui kõik ära tegid ja finišini jõudsid, siis:image

Ja finiš - oi see oli mõnus tunne!!! 

image

Kõik need katsumused ja mäest üles-alla jooksmine võttis päris läbi. Liikusime soomlanna Anettega samas tempos ning koos oli väga hea - ergutasime üksteist ja ei lasknud alla anda! Eriti lõpus, kui oli nii palju mäest üles-alla jooksmist! 

Anette ja puhta Nizomiga: 

image

image

Mudaste korealastega:

image

imageimage

image

Ja tagasi sõites oli kutsu roolis :)

image

Muide - palju osavõtt maksis ka?

$25 on osavõtutasu, millega tuleb kaasa ka tasuta t-särk. Ning, mis kõige tähtsam, piletitulu läheb heategevusele :) Olen siin elades õppinud, kui hästi oskavad ameeriklased teha annetamine lõbusaks - meie naudime, et saame joosta ja end proovile panna ning midagi uut proovida ning samas teeme annetusega head. Win-win!